Thursday, April 23, 2009

Võõrsõnad
Postimees 17. aprillil 2009
Jelena Skulskaja arvamus „Tõest üksi meile ei piisa...“

A
Anestesioloog- anestesioloogiaga tegelev teadlane; eriarst narkoosi alal.
Apaatia- osavõtmatus, ükskõiksus, kiretus, loidus.
Autor- isik, kes on loonud kirjandus-, kunsti-, teadus-, tehnilise või muu teose (jutustuse, pildi, leiutise, projekti jne.)

D
Diagnoos- meditsiinis haiguse ja selle iseloomu määramine haige igakülgse uurimise põhjal; bioloogias taimede ja loomade süstemaatiliste rühmituste põhitunnuste teaduslik kirjeldus nende rühmituste eristamise ja määramise otstarbel.
Doktor- kõrgeim teaduslik kraad; kõnekeeles arst.
Džungel- soine bambus- ja kõrkjarikas võsamets Gangese suudmealal ja Himaalaja jalamil; üldse troopiline raskesti läbitav ürgmets väänkasvude ja ronitaimedega.

E
Empaatia- osadustunne, mõistev suhtumine teistesse inimestesse.

F
Fantoom- viirastus, pettekuju, õudust tekitav kangelane filmides ja koomiksites.
Film- õhuke läbipaistev painduv tselluloosileht valgustundliku kihiga, filmilint. Kasutatakse kinoülesvõtete valmistamiseks ja fotograafias.

G
Geniaalne- geeniuse andekusega, suurvaimule omane; loomeandeline; erakordselt vaimukas.

H
Hüsteeriline- hüsteeria all kannatav; hüsteeriasse puutuv.

K
Komeet- sabatäht, aeg-ajalt taevavõlvile ilmuv taevakeha, milles või mõnikord eristada pead ja pikka Päikesest eemalepööratud saba.

L
Labor e laboratoorium- erisisseseadetega asutus või ruum teaduslike või õppekatsete sooritamiseks, tehnoloogiliste protsesside või materjalide proovimiseks, analüüsideks või preparaatide valmistamiseks.

O
Onkoloog- kasvajaid käsitlev arst.
Operatsioon- 1) tegevus, tehing, toiming; 2) ravivõttena tehtav lõikus; 3) ühtlustatud plaanipärane sõjaline tegevus teatava eesmärgi saavutamiseks; 4) rahanduslik või äriline tehing.
Opereerima- tegutsema, toimima; operatsiooni teostama.


P
Patsient- arstiabi tarvitaja, (ravitav) haige, ravialune.
Provints- haldusüksus mõnes riigis, maakond, kubermang; antiikajal Rooma võimule alluv maa väljaspool Itaaliat; pealinnast vm suurtest keskustest kaugel asuv maakoht.

R
Raadio- raadiolainete saatmine ja vastuvõtmine; antakse edasi ja võetakse juhtmeta vastu kõnet, muusikat jne.; raadiovastuvõtja või –saatja.
Robot- masininimene, automaat, mis täidab keerulisi operatsioone, jättes inimesele omase tegevuse mulje.
Romaan- suurem jutustav ilukirjanduslik proosateos laialt hargneva sündmustikuga; ülekantud mõttes ka armulugu, armastussuhted.

S
Stseen- lavateose väikseim ühtne osa, etteaste; ülekantud mõttes ka sündmus, vaatepilt, väljakutsuv käitumine.

T
Televisioon- kaugnägemine, kujutiste edasiandmine suurtesse kaugustesse raadio või kaabli kaudu.















Kui jälgida artiklis korduvaid võõrsõnu, siis populaarsed on operatsioon ja patsient. Kumbki sõna esineb arvamuses neli või viis korda.


Artikkel sisaldab 974 sõna ning võõrsõnu on kasutatud 30 korral:













Protsentuaalselt moodustavad võõrsõnad ≈3,1 % kõigist sõnadest:




Tuesday, March 31, 2009

Tuglase marginaal

Mind kõnetas marginaal:
«Saatus» ja «ise oma õnne sepp», - nende kahe aksioomi vahel valime- ikka sedamööda, mis meile igakord sobib. Kui halvasti läheb, siis esimese; kui aga hästi, siis teise. Esimene vabastab meid vastutusest, teine õigustab uhkussulgede kohevile ajamist.
See on just nagu usundeis: ühelt poolt ettemääramisõpetus, teiselt poolt vaese patuse «vaba tahe».

See mõtteavaldus hakkas mulle silma eelkõige sellepärast, et pärineb elust enesest. Igapäevaselt võime kuulda inimesi neid aksioome kasutamas. Kui miski ei lähe plaanipäraselt või ebaõnnestub, armastame öelda, et see on saatuse tahe ja järelikult nii pidigi minema. Veel usume me, et juhtunu oli kindlasti millegi jaoks hea ning tähendab uut algust. Millegi järgmise õnnestumisel arvame, et siingi oli saatuse käsi mängus. Esialgne ebaõnnestumine saab justkui korvatud eduga järgmises ettevõtmises.
Reeglina ei taha me oma vigu tunnistada ning ajame kõik saatuse kaela. Sellega loodame päästa oma nahka, jättes teistele mulje justkui polnud meil olukorda võimalik mõjutada.

Samuti on lood ütlusega «ise oma õnne sepp». Kui oleme milleski edukad või keegi meid kiidab, ütleme uhkusega, et edu on tingitud meie endi pingutustest ning sellele pole keegi teine kaasa aidanud. Seda fraasi kasutades tahetakse näidata oma tublidust ja pealehakkamist, sest õnn ja edu sõltuvad meist endist. Ise tuleb vastu võtta otsuseid, olla sihikindel ja liikuda edasi.

Monday, March 2, 2009

Presidendi iseseisvuspäeva kõne

Selle raske majandusliku olukorra leevendamiseks, milles Eesti praegu on, astutakse mitmeid samme. Kärpides avalikke kulutusi, seiskuvad uued projektid ja teedeehitus, külmutatakse riigitöötajate palgad, koondatakse töötajaid ning võetakse ära majandus- ja koolirahad. Paraku aga ei suudeta lahendada hädade põhiküsimusi, mistõttu on kärpimistel lühiajaline positiivne toime. Oma kõnes pöörabki president sellele tähelepanu:"Suhtumisega, et kiire kasum ja tänane tulu on olulisem kui tulevik, Eesti majandusele uut jõudu ja kvaliteeti luua ei saa. Siis on tulevik vaene."

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ja rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane on öelnud, et me ei saa jätkata senist siseturule orienteerumist, kuna see pole enam jätkusuutlik. Mõelda tuleb sellele, kuidas välisturul paremini müüa. Kätte on jõudnud muutuste aeg. Seni majanduse tõusu vedanud tegurite jõud raugeb ja on vaja uusi.

Kuna Eesti tööjõud on väga kiiresti kallinenud, on eksportimine muutunud keerulisemaks. Ometi on ekspordi toetamine üks võimalus kriisist väljatulekuks. Sedasi tuleks välisriigi tarbijate kaudu raha sisse.

Põhiliseks probleemiks on tootlikkuse madal kasv ja hinnataseme tõus. Näiteks külastab Eestit iga kuuga järjest vähem turiste. Oleme tõstnud hinnataset, aga samal ajal pole tõusnud teenuste kvaliteet ja mitmekesisus.

Eesti riigi olukorda aitaks parandada teadus- ja arendustegevusse panustamine. Tuleb luua ärimudeleid, mis suudavad maailmas läbi lüüa. Eesti tulevik oleneb meie inimestest ja sellest, kui targad nad on. Kõige aluseks on haridussüsteem. Et turule tulla mõne uue geniaalse IT- saavutusega, peaks haridussüsteem andma ka vastava suunitluse. Lisaks infotehnoloogia eri valdkondadele tuleks õppida ettevõtlust ja äristrateegiaid sinna juurde.

Tööjõukulud Eestis on kahekordistunud kahe aastaga, aga tootlikkus mitte. Odavast tööjõust on saanud Euroopale omane kallis tööjõud. Professor Urmas Varblane on pakkunud välja järgmise idee. Kuna Eesti meditsiinitöötajate palgad võrreldes arenenud EL riikidega on madalamad, saaksid arenenumad EL riigid kasutada Eesti tööjõudu. Sellest lähtuvalt võiks näiteks Saksamaa saata seal tehtud röntgenpildid interneti kaudu Eestisse, siinsetele arstidele diagnoosimiseks. Kasu oleks mõlemapoolne. Saksamaa maksaks Eesti arstidele vähem palka kui oma kohalikele töötajatele ning Eesti arstid saaksid jällegi kõrgema töötasu. Ehk takistaks see ka Eesti meditsiinitöötajate massilist välismaale tööleminekut.

Veel võiks Eesti riiki majanduslikult aidata projektide kirjutamine, mida EL oleks nõus ka omalt poolt rahastama. Näiteks toetab Euroopa Liit teedeehitust ning veevärki (torustikud, kanalisatsioon, veepuhastusjaamad). Kui Eesti riik maksaks väikese protsendi, rahastaks EL ülejäänu.

Praeguses olukorras oleks Eesti riigile oluline suurendada tootlikkust ja luua uusi töökohti. Senisest enam on tähtis orienteeruda välisturule ning tulla välja mõne uue IT-saavutuseda. Näiteks suurepäraselt lõi maailmaturul läbi Skype internetipõhine suhtlusprogramm.

Sunday, January 25, 2009

Tööst ja teenimisest. Euroopa sügis. Seni veel kuldne

Lugesin Mihkel Muti arvamust AK-st.
Mutt kirjutab Euroopa rahvastikuteadusest. Demograafia küsimus ei ole leidnud igapäevast laialdast käsitlust, kuid on sellegipoolest päevakorral. Artiklist võib lugeda, et eurooplased on liialt laisad, et paljuneda ning tööd ei viitsi nad samuti teha. Siinjuures on autor teinud järelduse, et kui pidada silmas vaevanägemist, siis paljunemine tähendabki tööd.

Eurooplased kardavad põlisasukate väljasuremist, samas aga on ebalevad mujalt maailmajagudest tulnud inimeste suhtes. Nad ei viitsi vaeva näha ja tahavad elada pingevaba ning muretut elu. Mida paremaks muutuvad eurooplase elutingimused, seda laisemaks jääb ta ise. Järjest enam töid teevad inimese eest ära masinad ning meil endil tuleb teha vaid väikseid ja lihtsaid töid. Aga need kerged töödki muutuvad iga päevaga järjest tüütumaks. Me tahaksime, et keegi teeks need meie eest ära. Selleks oleks vaja teenijarahvast- võimalikult odavat tööjõudu, soovitavalt endasarnast, et vältida kultuurilisi konflikte jne. Idabloki riikide elanikud ju sobiksid. Parema elu nimel alustaksid nad madalalt astmelt, liikudes järjest ülespoole. Teenijarahva aga võtaks eurooplane vastu paratamatuse sunnil. Eurooplane on vastumeelne nii teenimise kui teenindamise suhtes.

Lisaks teenijatele vajab eurooplane IT spetsialisti, kuid erinevalt teenijarahvast tuleb neid suisa meelitada. Nimelt lähevad nood meelsamini Ameerikasse. Kui ühed teevad musta tööd, siis teised töötavad välja lahendused. Eurooplastele jääb vaid mõnus äraelamine. Viimasel ajal aga on Euroopas levinud arvamus, et töötamises peitubki inimeleu mõte. Muti arvates aga muutuks töö häirivaks teguriks, kui inimene oskaks talle antud aja ja mõistusega midagi tarvilikku peale hakata. Ehk paraneksid töökuse vaibudes inimeste omavahelised suhted ja rahulolu, mis ongi elus kõige tähtsamad?
,,Eurooplast vaadates tekib küsimus, kas tema praegune käekäik kujutab endast mandumist, inimsoo pimesoolt, või heiastub selles kogu inimkonna helge tuleviku mudel?,,

Artikli põhiidee on eurooplaste liigne mugavus, millest on tingitud soovimatus lapsi kasvatada ja tööd teha ning soovimatus õige asja eest sõdida. Sõjalise poole näiteks toob Mutt protesti puhkemise, kui räägitakse kümnetest langenutest Iraagis samal ajal kui Kongos hukkub mitu miljonit ja Euroopa sekkub minimaalselt. Õigemini ta loobub. Mutt paigutabki ühte paketti eurooplaste mugavuse ja sõjalise sekkumise õigete asjade eest. Oma artikli lõpetab ta sõnadega: ,,Euroopale laskub sügis. Esialgu veel suhteliselt kuldne.,,

See arvamus pani mindki juurdlema Euroopa inimese mugavuse ja järjest paraneva elu üle. Tõepoolest mõtleme järjest enam iseenda heaolule ja tahame seda nautida võimalikult muretult. Lapse kasvatamine aga toob kaasa palju uusi kohustusi ning lihtsamaks peetakse last mitte muretseda. Kuhu me aga jõuame, kui mõtleme vaid iseendale?