Tuesday, March 31, 2009

Tuglase marginaal

Mind kõnetas marginaal:
«Saatus» ja «ise oma õnne sepp», - nende kahe aksioomi vahel valime- ikka sedamööda, mis meile igakord sobib. Kui halvasti läheb, siis esimese; kui aga hästi, siis teise. Esimene vabastab meid vastutusest, teine õigustab uhkussulgede kohevile ajamist.
See on just nagu usundeis: ühelt poolt ettemääramisõpetus, teiselt poolt vaese patuse «vaba tahe».

See mõtteavaldus hakkas mulle silma eelkõige sellepärast, et pärineb elust enesest. Igapäevaselt võime kuulda inimesi neid aksioome kasutamas. Kui miski ei lähe plaanipäraselt või ebaõnnestub, armastame öelda, et see on saatuse tahe ja järelikult nii pidigi minema. Veel usume me, et juhtunu oli kindlasti millegi jaoks hea ning tähendab uut algust. Millegi järgmise õnnestumisel arvame, et siingi oli saatuse käsi mängus. Esialgne ebaõnnestumine saab justkui korvatud eduga järgmises ettevõtmises.
Reeglina ei taha me oma vigu tunnistada ning ajame kõik saatuse kaela. Sellega loodame päästa oma nahka, jättes teistele mulje justkui polnud meil olukorda võimalik mõjutada.

Samuti on lood ütlusega «ise oma õnne sepp». Kui oleme milleski edukad või keegi meid kiidab, ütleme uhkusega, et edu on tingitud meie endi pingutustest ning sellele pole keegi teine kaasa aidanud. Seda fraasi kasutades tahetakse näidata oma tublidust ja pealehakkamist, sest õnn ja edu sõltuvad meist endist. Ise tuleb vastu võtta otsuseid, olla sihikindel ja liikuda edasi.

Monday, March 2, 2009

Presidendi iseseisvuspäeva kõne

Selle raske majandusliku olukorra leevendamiseks, milles Eesti praegu on, astutakse mitmeid samme. Kärpides avalikke kulutusi, seiskuvad uued projektid ja teedeehitus, külmutatakse riigitöötajate palgad, koondatakse töötajaid ning võetakse ära majandus- ja koolirahad. Paraku aga ei suudeta lahendada hädade põhiküsimusi, mistõttu on kärpimistel lühiajaline positiivne toime. Oma kõnes pöörabki president sellele tähelepanu:"Suhtumisega, et kiire kasum ja tänane tulu on olulisem kui tulevik, Eesti majandusele uut jõudu ja kvaliteeti luua ei saa. Siis on tulevik vaene."

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ja rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane on öelnud, et me ei saa jätkata senist siseturule orienteerumist, kuna see pole enam jätkusuutlik. Mõelda tuleb sellele, kuidas välisturul paremini müüa. Kätte on jõudnud muutuste aeg. Seni majanduse tõusu vedanud tegurite jõud raugeb ja on vaja uusi.

Kuna Eesti tööjõud on väga kiiresti kallinenud, on eksportimine muutunud keerulisemaks. Ometi on ekspordi toetamine üks võimalus kriisist väljatulekuks. Sedasi tuleks välisriigi tarbijate kaudu raha sisse.

Põhiliseks probleemiks on tootlikkuse madal kasv ja hinnataseme tõus. Näiteks külastab Eestit iga kuuga järjest vähem turiste. Oleme tõstnud hinnataset, aga samal ajal pole tõusnud teenuste kvaliteet ja mitmekesisus.

Eesti riigi olukorda aitaks parandada teadus- ja arendustegevusse panustamine. Tuleb luua ärimudeleid, mis suudavad maailmas läbi lüüa. Eesti tulevik oleneb meie inimestest ja sellest, kui targad nad on. Kõige aluseks on haridussüsteem. Et turule tulla mõne uue geniaalse IT- saavutusega, peaks haridussüsteem andma ka vastava suunitluse. Lisaks infotehnoloogia eri valdkondadele tuleks õppida ettevõtlust ja äristrateegiaid sinna juurde.

Tööjõukulud Eestis on kahekordistunud kahe aastaga, aga tootlikkus mitte. Odavast tööjõust on saanud Euroopale omane kallis tööjõud. Professor Urmas Varblane on pakkunud välja järgmise idee. Kuna Eesti meditsiinitöötajate palgad võrreldes arenenud EL riikidega on madalamad, saaksid arenenumad EL riigid kasutada Eesti tööjõudu. Sellest lähtuvalt võiks näiteks Saksamaa saata seal tehtud röntgenpildid interneti kaudu Eestisse, siinsetele arstidele diagnoosimiseks. Kasu oleks mõlemapoolne. Saksamaa maksaks Eesti arstidele vähem palka kui oma kohalikele töötajatele ning Eesti arstid saaksid jällegi kõrgema töötasu. Ehk takistaks see ka Eesti meditsiinitöötajate massilist välismaale tööleminekut.

Veel võiks Eesti riiki majanduslikult aidata projektide kirjutamine, mida EL oleks nõus ka omalt poolt rahastama. Näiteks toetab Euroopa Liit teedeehitust ning veevärki (torustikud, kanalisatsioon, veepuhastusjaamad). Kui Eesti riik maksaks väikese protsendi, rahastaks EL ülejäänu.

Praeguses olukorras oleks Eesti riigile oluline suurendada tootlikkust ja luua uusi töökohti. Senisest enam on tähtis orienteeruda välisturule ning tulla välja mõne uue IT-saavutuseda. Näiteks suurepäraselt lõi maailmaturul läbi Skype internetipõhine suhtlusprogramm.